Isegi kui oleme harjunud piima seostama tervisliku toitumise algbaasiga, siis see ei pruugi kõigile nii olla. Eriti kaitsetuks võib end tunda see, kes on üks tuhandest, kes ei saa piima tarbida, sest nende keha reageerib sellele vaenulikult. Täna keskendume me ühele sellisele allergiale – piimaallergiale.

Piimaallergia on keha immuunsüsteemi ülitundlik reaktsioon piimas leiduvale valgule. Enim esineb see väikelastel, kuid võib esineda ka täiskasvanueas. Allergia taanduma hakkab tavaliselt kuni kolmandaks eluaastaks. Piimaallergia sümptomid on väga erinevad, kuid kõige sagedasemad neist on nahalööve, oksendamine, kõhulahtisus, hingamisraskused ja isegi anafülaksia. Piimaallergial on sageli segavana toidutalumatus piimasuhkru, laktoosi suhtes.

Diagnoosimiseks tuleb pöörduda allergoloogi poole, kes kasutab nahatesti või veretestide abil kindlaks teha, kas tegu on allergiaga. Ravi seisneb eelkõige piima ja piimatoodete vältimises dieedil. Tänapäeval on palju piimavaba toitu, sealhulgas piimaasendajaid, mis võivad aidata vältida allergilisi reaktsioone.

Piima ülitundlikkusest aru saamine ja selle selge eristamine laktoositalumatusest on esimene samm õige toitumise suunas. Oluline on mõista, et piimaallergia ja laktoositalumatus on kaks erinevat seisundit, mis vajavad erinevat lähenemist. Piimaallergia korral tuleb piim ja piimatooted täielikult dieedist välja jätta. Laktoositalumatuse korral võib inimene sageli taluda teatud koguse laktoosi või võib tarbida laktoosivabu piimatooteid.

Kokkuvõtteks, kuigi piimaallergia võib tunduda hirmutav, on väga võimalik elada täisväärtuslikku elu, vältides piima ja selle tooteid. Tähtis on pöörduda spetsialisti poole, et saada õige diagnoos ja ravi. Ära lase allergial takistada oma elu nautimist.