Mis tunne oleks, kui sa ei saa enam kunagi mõnd oma lemmikvilja või -köögivilja süüa, kuna su keha reageerib nendele äärmiselt negatiivselt? Mul on kahjuks kurb uudis – paljudele inimestele on see juba reaalsus. Jutt käib vilja- ja köögivilja allergiast.

Mis on vilja- ja köögivilja allergeenid?

Vilja- ja köögivilja allergia on allergiline reaktsioon, mille põhjustab taimses toidus olevate valkude allaneelamine või sissehingamine. Allergeenid võivad olla tooretes või töödeldud puu- ja köögiviljades. Allergeense toimega on sageli kõige tavalisemad puuviljad nagu õunad, banaanid, melonid ja tsitruselised.

Allergilist reaktsiooni põhjustavad valgud, mida leidub ka õietolmus. Seetõttu võib õietolmu allergiaga inimesel tekkida tundlikkus ka viljade suhtes. Seda nähtust nimetatakse ristreaktsiooniks.

Millised on sümptomid?

Vilja- ja köögivilja allergia sümptomid varieeruvad kergetest kuni raskete reaktsioonideni. Kergemate ärrituse tunnuste hulka kuuluvad suuõõne sügelus ja turse, kurgu ärritus ja kõhuprobleemid. Raskemate reaktsioonide hulka kuuluvad hingamisraskused, peapööritus ning nõgestõbi. Väga rasketel juhtudel võib tekkida anafülaktiline šokk, mis vajab viivitamatut arstiabi.

Kuidas saab seda hallata?

Mõnikord võib inimene, kes on allergiline toorele puu- või köögiviljale, taluda sama toodet, kui see on töödeldud kuumusega (nt keetmine, küpsetamine). Kuumus hävitab allergeene, mistõttu inimene ei pruugi neile reageerida. Kuid see ei kehti kõigi allergia korral ning seega on oluline konsulteerida allergoloogiga.

Kokkuvõtteks

Vilja- ja köögivilja allergia on tõsine seisund, mille vastu tuleb võidelda iga päev. Oluline on oma toiduvalikuid hoolikalt kaaluda ja proovida järgida allergoloogi nõuandeid. Eesmärk on leida tasakaal tervisliku toitumise ja ohutu toidu vahel ning võimaldada allergiaga toimetulekuks parimat võimalikku elukvaliteeti.