Lööve, pulgitamine või muutused mähkmes panevad paljud vanemad kahtlustama, et beebil on allergia. Soome arstide käsiraamatu Terveyskirjasto (Duodecim) järgi on toiduallergia kahtlus aga mitu korda sagedasem kui provokatsiooniga kinnitatud allergia. Allpool on kokku võetud, mida tasub teada.
Kui sage on toiduallergia lastel?
Terveyskirjasto järgi on toiduallergia lapseeas 5–7%-l. Imikutel ja väikelastel on toitumise seisukohalt kõige olulisemad allergiat põhjustavad toiduained piim (umbes 1% vanuserühmast), nisu, oder ja rukis (umbes 1%) ning kanamuna (umbes 1%). Põhitoiduainete (piim, teraviljad, muna) allergia möödub peaaegu alati esimeste eluaastate jooksul. Vt ka piimaallergia.
Tüüpilised tunnused imikul
- naha punetus ja nõgeslööve, mis tekib enamasti 15 minuti jooksul pärast söömist
- atoopilise dermatiidi ägenemine koos kiiresti tekkiva nõgeslööbe ja punetusega
- harvem oksendamine ja kõhulahtisus
- sümptomid korduvad, kui sama toitu uuesti antakse
Terveyskirjasto rõhutab, et imikueas on palju tavalisi nähte – naha punetus, pulgitamine, väljaheite muutused ja nutt –, mida tuleb toiduallergiast eristada. Hästi kasvava ja reipa imiku pulgitamine ning väljaheite koostise, värvi ja sageduse muutused on normaalsed ja harva allergia.
Atoopiline dermatiit ei tähenda alati toiduallergiat
Atoopiline dermatiit algab sageli samal ajal kui toiduallergia sümptomid, kuid need tuleb Terveyskirjasto järgi teineteisest eristada. Kerget atoopilist dermatiiti ravitakse baaskreemiga ja perioodiliselt nõrkade kortisoonikreemidega. Mõõduka ja raske dermatiidi korral uuritakse vajadusel, kas toiduallergia seda süvendab. Suurematel lastel on atoopiline dermatiit harva toiduallergia tunnus.
Kuidas diagnoositakse ja ravitakse?
Terveyskirjasto järgi põhineb toiduallergia diagnoos toidu vältimisel ja seejärel provokatsioonil arsti järelevalve all. Ravi tähendab sümptomeid põhjustava toidu ajutist vältimist; vältimise rangus sõltub sümptomite raskusest. Oluline on tagada piisav energia ja toitainete saamine. Kui sümptomeid põhjustavad toitumise seisukohalt vähem olulised toiduained (nt tomat, maasikas, tsitrused), võib need menüüst välja jätta ja umbes kolme kuu pärast kodus uuesti proovida.
Uuringute järgi vähendab mitmekesine toit imikueas toiduallergia tekke riski – sallivus kujuneb söömise kaudu. Allergiatestide kohta loe allergiatest.
Millal arsti juurde minna?
Terveyskirjasto soovitab pöörduda arsti poole, kui
- laps saab korduvalt selgeid kiireid sümptomeid (nõgeslööve, punetus) piimast, nisust, rukkist, odrast, kaerast või munast
- lapse kaalutõus või kasv on kitsa menüü tõttu häiritud
- pärast mis tahes toitu tekivad kiiresti tugevad sümptomid: nõgeslööve, oksendamine, köha, hingeldus või kahvatus
Anafülaksia kahtlusel helista kohe 112. Muudel juhtudel nõustab perearsti nõuandeliin 1220.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.