Allergiatabletid on enamasti antihistamiinikumid – ravimid, mis leevendavad aevastamist, vesist nina, sügelust ja silmade kipitust. Selles artiklis on Ravimiameti, Tervise ABC ja Soome Terveyskirjasto eneseabijuhise põhjal selgitatud, kuidas need toimivad, mille poolest nad erinevad ja millal on vaja arsti abi.
Kuidas antihistamiinikumid toimivad?
Tervise ABC järgi osaleb histamiin põletiku, valu, allergia ja anafülaktilise šoki tekkes. Antihistamiinikumid pärsivad histamiiniretseptoreid; allergia ravis kasutatakse H1-retseptorite blokaatoreid. Neid kasutatakse nahaallergia, allergilise nohu ja allergilise silma sidekestapõletiku ravis ja ennetamisel.
Vanemad ja uuemad allergiatabletid
- Esimese põlvkonna ained (nt dimedrool, pipolfeen) pärsivad Tervise ABC järgi ka kesknärvisüsteemi talitlust – neid on kasutatud isegi rahusti ja uinutina.
- Uuemad ained (nt loratadiin, ebastiin) ei tungi tavaannuses kesknärvisüsteemi ega põhjusta uimasust. Neid kasutatakse praegu allergianähtude raviks.
Ravimiamet hoiatab siiski, et mõned antihistamiinid võivad vähendada reaktsioonikiirust või põhjustada unisust – kui juhid autot või teed keskendumist nõudvat tööd, vali sobiv ravim ja loe pakendi infolehte.
Tablett, ninasprei või silmatilgad?
Ravimiameti järgi on allergiaravimeid eri vormis: tabletid, ninaspreid ja silmatilgad – kui üks ei toimi, võib sobida teine. Terveyskirjasto eneseabijuhise järgi:
- retseptita antihistamiinitabletid leevendavad nii nina- kui ka silmasümptomeid
- kui tablett üksi ei aita, võib lisada kortikosteroidi või kromoglikaadiga ninasprei; ninaspreid võib kasutada ka üksi
- silmasümptomitele sobivad lisaks kromoglikaadiga silmatilgad
- mitteallergilise ülitundlikkusnohu korral võib antihistamiinide ja ninaspreide toime olla nõrk
Ravimiamet rõhutab, et kortikosteroidiga ninasprei ei toimi kohe – täistoime saabub alles mõnepäevase regulaarse kasutamise järel.
Ohutu kasutamine
- järgi annust: liigne kasutamine võib põhjustada unisust või limaskestade kuivust
- arvesta koostoimeid – kui võtad regulaarselt teisi ravimeid, küsi enne apteekrilt või arstilt
- digitaalse infolehe leiad Ravimiregistrist
- vähenda kokkupuudet allergeeniga: hoia õietolmuajal aknad kinni, loputa enne magamaminekut keha ja juuksed ning vaheta riideid
Allikas: Ravimiamet.
Millal arsti juurde minna?
Pöördu arsti poole, kui sümptomid on väga tugevad (arst saab määrata tõhusama retseptiravimi), kui sümptomite põhjus pole teada või kui eneseabi ei aita. Põhjuse selgitamisel aitab allergiatest. Hooajalisest allergiast loe artiklist õietolmuallergia Eestis, loomaallergiast kassiallergia. Hingamisraskus, näo või kõri turse on hädaolukord – helista 112.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.