Enamik allergilisi reaktsioone on ebameeldivad, kuid mitte ohtlikud. Anafülaksia on erand: see on kiire kuluga ja potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon, mille puhul loeb iga minut. Selles artiklis kirjeldame Eesti Allergialiidu ja ravimiinfo põhjal, kuidas anafülaksiat ära tunda, mida kohe teha ja kuidas sellist olukorda ennetada.

Mis on anafülaksia?

Eesti Allergialiit kirjeldab anafülaksiat kui kiire kuluga potentsiaalselt eluohtlikku süsteemset ehk mitut organit haaravat allergilist reaktsiooni. Sellega kaasnevad sageli nõrkus, teadvusekadu, hingamisraskused, vererõhulangus ja oksendamine. Nähud võivad alata sekundite või minutite jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga, kuid mõnikord ka hiljem.

Erinevalt tavalisest nõgestõvest või nohust ei piirdu anafülaksia ühe kehaosaga. Tüüpiline on, et korraga on haaratud näiteks nahk ja hingamisteed või nahk ja vereringe.

Mis võib anafülaksiat vallandada?

Allergialiidu andmetel on levinumad vallandajad toit, ravimid ning mesilase või herilase nõelamine. Toidust põhjustavad raskeid reaktsioone sageli pähklid ja maapähklid, kala, koorikloomad, piim ja muna. Allergialiidu nõuandes on kirjeldatud, et väga ülitundlikul inimesel võib reaktsiooni esile kutsuda isegi väike kogus allergeeni, näiteks toidu saastumine valmistamise käigus. Ravimitest on tuntud näiteks mõned antibiootikumid ja valuvaigistid, kuid tegelik risk on inimeseti erinev.

Mõnikord vajab reaktsioon lisaks allergeenile ka nn kaasfaktorit, näiteks füüsilist koormust, alkoholi või infektsiooni. Seetõttu ei pruugi sama toit igal korral reaktsiooni tekitada, mis teeb anafülaksia ennustamise keeruliseks.

Kuidas anafülaksiat ära tunda

• Nahk ja limaskestad: üle keha leviv nõgestõbi, punetus, sügelus, huulte, keele või silmalaugude turse.
• Hingamine: kõri pitsitus, hääle muutus, köha, vilistav hingamine, õhupuudus.
• Vereringe: nõrkus, pearinglus, kahvatus, kiire pulss, minestamine.
• Seedetrakt: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine.
• Üldseisund: ärevus, “hukatustunne”, segasus.

Kõik nähud ei pea esinema. Eriti lastel võivad esimeseks märgiks olla äkiline vaikseks jäämine, köha või oksendamine. Kui pärast teadaolevat või kahtlustatavat kokkupuudet allergeeniga tekib hingamis- või vereringehäire, tuleb käituda nagu anafülaksia korral.

Mida teha kohe

Allergialiidu juhise järgi tuleb anafülaktilise šoki korral kohe süstida adrenaliini lihasesse ning sellega ei tohi viivitada. Kui inimesel on arsti määratud adrenaliini autoinjektor, kasutatakse seda reie välisküljele, vajadusel ka läbi riiete. Seejärel helista 112 ja ütle, et tegemist on anafülaksiaga.

Allergialiidu patsiendi teabelehe järgi tuleb kaasas kanda kahte autoinjektorit, sest kui sümptomid 5–15 minuti jooksul ei parane, võib olla vaja teist annust. Iga autoinjektorit saab kasutada ainult üks kord.

Kuni kiirabi saabumiseni: kui inimesel on hingamisraskus, lase tal istuda. Kui ta on nõrk või pearinglusega, aseta ta pikali ja tõsta jalad üles. Ära lase tal järsku püsti tõusta ega kõndida. Teadvuseta inimene, kes hingab, pööra küliliasendisse. Kui hingamine puudub, alusta elustamist ja järgi häirekeskuse juhiseid.

Miks tuleb minna haiglasse ka siis, kui olukord paraneb

Allergialiit rõhutab, et kiirabi kutsumine või haiglasse pöördumine on vajalik ka juhul, kui adrenaliinisüst on tehtud ja olukord näib kontrolli all olevat. Liidu andmetel tekib osal juhtudest anafülaksia teine laine ning sümptomid võivad korduda mõne tunni pärast. Haiglas jälgitakse inimest ja vajadusel antakse lisaravi.

Antihistamiinikum ei asenda adrenaliini

Allergiatabletid leevendavad nahanähte, kuid ei peata anafülaksia ohtlikke mõjusid hingamisele ja vereringele. Allergialiidu sõnul näitavad uuringud, et anafülaksia korral ei kasutata adrenaliini piisavalt, ning kahtluse korral on autoinjektorit parem kasutada kui kasutamata jätta.

Pärast reaktsiooni: allergoloogi juurde

Allergialiidu soovituse järgi on pärast ägeda reaktsiooni möödumist oluline minna allergoloogi vastuvõtule. Seal selgitatakse välja reaktsiooni vallandaja naha- ja veretestidega, räägitakse läbi tegevusplaan korduva reaktsiooni puhuks ja õpetatakse adrenaliini autoinjektorit kasutama. Tartu Ülikooli Kliinikumi allergiaõe vastuvõtul õpetatakse samuti autoinjektori ja inhalaatorite kasutamist ning allergeenide vältimist.

Kuidas ennetada

• Kanna arsti määratud autoinjektoreid alati kaasas – ka sünnipäeval, restoranis, maakodus ja reisil.
• Kontrolli autoinjektori aegumiskuupäeva.
• Õpeta pereliikmetele, sõpradele, õpetajatele ja kolleegidele anafülaksia tundemärke ja autoinjektori kasutamist.
• Toidupoes loe koostisosade loetelu: ELis peavad 14 peamist allergeeni olema esile tõstetud.
• Söögikohas ütle oma allergiast selgelt ja küsi, kuidas toitu valmistatakse.
• Putukamürgi allergia korral arutle allergoloogiga immuunravi võimalust.

Autoinjektori kasutamine üldjoontes

Iga autoinjektori mudelil on oma kasutusjuhend, mida tuleb lugeda ja harjutada enne, kui tekib hädaolukord. Üldpõhimõte on järgmine: eemalda turvakork, suru seade kindlalt vastu reie välisserva ja hoia seda paigal juhendis märgitud aja. Allergialiidu teabelehe juhise järgi masseeritakse seejärel süstekohta õrnalt umbes 10 sekundit ning helistatakse numbril 112, öeldes põhjuseks anafülaksia. Kui sul on ka treeningseade, hoia seda ravimit sisaldavast autoinjektorist eraldi, et vältida segadust ohuolukorras.

Anafülaksia lastel, koolis ja lasteaias

Kui lapsel on diagnoositud anafülaksia oht, peavad sellest teadma kõik täiskasvanud, kes temaga päeva jooksul tegelevad: õpetajad, kasvatajad, treenerid ja sõprade vanemad. Tasub koostada kirjalik tegevusplaan, kus on kirjas lapse allergeenid, ohumärgid, autoinjektori asukoht ja vanemate telefoninumbrid. Autoinjektor peaks olema kättesaadav ka väljasõitudel ja treeningutel. Vanemad lapsed saavad õppida ise oma seisundist rääkima ja autoinjektorit kasutama, kuid täiskasvanud peavad siiski valmis olema aitama.

Levinud eksiarvamused

“Eelmine kord oli kerge, järgmine kord ka.” See ei pruugi paika pidada – reaktsiooni raskust on raske ette ennustada. “Ootan, kas läheb üle.” Viivitamine on ohtlik, sest adrenaliin toimib kõige paremini varakult manustatuna. “Süst on ohtlikum kui reaktsioon.” Allergialiidu soovitus on kahtluse korral autoinjektor pigem kasutada kui kasutamata jätta.

Kokkuvõte

Anafülaksia on haruldane, kuid ohtlik. Kui tunned ära nähud, kasutad adrenaliini kohe ja helistad 112, annad inimesele parima võimaluse. Kui oled ise kogenud rasket allergilist reaktsiooni, räägi oma perearstiga ja palu suunamist allergoloogi juurde.

Allikad

• Eesti Allergialiit: anafülaksia võib olla eluohtlik
• Eesti Allergialiit: patsiendi teabeleht
• Eesti Allergialiit: küsi nõu
• Tartu Ülikooli Kliinikum: allergiaõe vastuvõtt

Märkus: see artikkel on üldine teave ega asenda arsti juhiseid. Eluohtlike nähtude korral helista kohe 112.