Võib öelda, et tervislik eesti inimene tarbib päevas keskmiselt umbes 150 liiki erinevaid toiduaineid. Umbes 2% inimestest, seisab silmitsi toiduallergiaga ja üks levinuimaid neist on pähkliallergia. See postitus keskendub eelkõige pähkliallergiale – selle põhjustele, sümptomitele ja ravivõimalustele.

Pähklite hulka kuuluvad mitmesugused taimsed seemned nagu mandlid, sarapuupähklid, kašupähklid, maapähklid, kreeka pähklid, india pähklid, pekaanipähklid ja teised. Pähkliallergia on geneetiliselt määratud ning võib pärineda vanematelt. Samuti tuleb esile ka vastuvõtlikkus erinevatele keskkonnateguritele, sh varane pähklitega kokkupuude.

Pähkliallergia avaldub tavaliselt varases elueas ning võib püsida kogu elu. Pähkliallergia ei ole midagi, mida saaks ignoreerida – reaktsioon võib olla eluohtlik, alates kerge nahasügelusest kuni anafülaktilise šokini.

Allergiatestidega saab tuvastada, millised pähklid on allergia põhjustajad. Ravi põhineb ennetamisel ja hõlmab toidutalumatuse vältimist ja anafülaksia ravi adrenaliiniga. Väga oluline on ka individuaalselt kohandatud toitumisplaan.

Pähkliallergia on üks tõsisemaid toiduallergiaid, kuna allergeeni on väga raske täielikult vältida. Peab ka jälgima, et allergeene poleks peidetud koostisosades. Näiteks võivad pähklid olla peidetud koogis, jäätises, salatite kastmes, pitsas või salamis.

Kokkuvõtvalt on pähkliallergia tõsine seisund. Allergia võib avalduda mitmesuguste sümptomitega, sealhulgas nahalööbe, kõhulahtisuse ja oksendamise kaudu. Raskemates olukordades võivad allergiad põhjustada anafülaktilist šokki, mis on eluohtlik seisund.

Kui teil või teie lapsel on diagnoositud pähkliallergia, on oluline teada, millised toidud võivad allergeene sisaldada ja vältida neid. Kõige parem on ennetada ja olla teadlik pähkliallergiale reageerimise võimalustest ning hoida enda lähedal alati adrenaliini süsti. Tervis on meie kõige suurem varandus ja seega peame seda ka täie tõsidusega võtma!