Kõik meist on tuttavad sellise mõistega nagu allergia. Mõni ei saa süüa pähkleid, mõni kannatab õietolmu käes, aga võib-olla on mõnele ka piim rohkem vaenlane, kui sõber. Täpselt nii, piimaallergia on palju sagedasem, kui võiks ette kujutada.

Piimaallergia – mis see on?

Piimaallergia on organismi kaitsev reaktsioon piimas leiduvatele valkudele, mida immuunsüsteem tajub ohtlikena. See reaktsioon võib avalduda mitmeti – alates kergest kõhulahtisusest kuni tõsiste nahalööveteni.

Allergilisi reaktsioone võivad vallandada nii lehmapiim kui ka kitse- ja lambapiim. Sageli kannatab piimaallergia all lastel, kelle organism ei suuda veel täielikult toime tulla võõrvalkudega, mille sekka võivad kuuluda ka piimavalkud.

Kuigi paljud lapsed kasvavad piimaallergiast välja, ei pruugi see alati nii olla. Mõnedel juhtudel võib allergia püsida ka täiskasvanueas.

Mida ette võtta?

Piimaallergia diagnoosimiseks on vaja arsti juures läbi viia allergiatestid. Kui diagnoos on kinnitust leidnud, soovitatakse enamasti piimatoodetest täielikult loobuda.

Õnneks on tänapäeval turul palju alternatiive – taimedest (nt soja, mandel, kaer) valmistatud joogid ja tooted, mis jäljendavad piimatooteid. Samuti on paljud toitumisnõustajad seisukohal, et täiskasvanud ei vajagi oma toidulauale piimatooteid.

Ükskõik, kas teie piimaallergia on kerge või raskem, on oluline seda tõsiselt võtta ja mitte kahjustada oma tervist ignoreerides organismi hoiatusmärke.

Kokkuvõtteks…

Kuigi piimaallergia võib tunduda tüütu ja ebameeldivana, tasub meeles pidada, et see ei ole maailmalõpp. Oluline on kuulata oma keha signaale, teha allergiatestid ning leida endale sobilik toitumisviis. Ja loomulikult, nautida elu – allergiavabana.